Autor: Mark Okas
-
Saksamaa väljaanne DW kajastab, kuidas tehisintellekt liigub üha jõulisemalt loomakasvatusse ning aitab farmides avastada terviseprobleeme varem, kui inimene neid märgata jõuab. Näitena tuuakse Saksamaa tall, kus AI-kaamerasüsteem aitas päästa enneaegselt sündinud täisverelise varsa elu, tuvastades poegimisel tekkinud kriitilise olukorra ja saates omanikule häire reaalajas. Hamburgis tegutseva idufirma Acaris loodud süsteem jälgib loomade käitumist ööpäev läbi.…
-
France 24 avaldas uudise, et Tartus toimunud põllumajandusmessil pälvis Andrus Maileht esikoha seahäälte matkimise võistlusel, millega juhiti tähelepanu Eesti keerulises seisus seakasvatussektorile. Allikas: https://www.france24.com/en/oink-off-in-estonia-pig-contest-highlights-farming-struggles
-
Suurbritannia teadusasutuse Rothamsted Research teadlaste arendatud täppisaretatud oder on saanud Ühendkuningriigis esimese põllukultuurina Precision Bred Organism ehk PBO turustamisteate kinnituse. See on oluline samm riigi uues täppisaretuse regulatsioonis ning võib avada tee kultuuride arendamisele, mille eesmärk ei ole ainult suurem saak, vaid ka loomakasvatuse söödakasutuse parandamine ja kasvuhoonegaaside vähendamine. Tegemist on CRISPR-geenitöötluse abil arendatud odraga,…
-
Mulla pH on üks neist näitajatest, mida on lihtne alahinnata, kuid mille mõju taimekasvatuses on väga otsene. Kui muld on liiga happeline, halveneb taimetoitainete omastamine, väheneb väetiste kasutegur ning kannatada võivad nii saak kui ka kvaliteet. Ühendkuningriikide Agriculture and Horticulture Development Board ehk AHDB toitainete majandamise juhend RB209 rõhutab, et enamik taimetoitaineid on põllukultuuridele kõige paremini…
-
Geopoliitilised pinged ja väetiseturu hinnakõikumised panevad kartulikasvatajad üle maailma keeruliste valikute ette. British Potato kirjutab, et konfliktid ja häired rahvusvahelistes tarneahelates on muutnud väetise hinna ja kättesaadavuse taas üheks olulisemaks riskiks kartulitootmises. Kartul on kultuur, mille saagikus ja kvaliteet sõltuvad väga täpsest toitainete manustamisest. Seetõttu ei ole väetise kallinemine tootja jaoks pelgalt kulurida, vaid otsus,…
-
Suurbritannia üks olulisemaid taimekasvatusüritusi Cereals 2026 toimub tänavu juunis Jeremy Clarksoni Diddly Squat Farmis Cotswoldsis, vahendab FarmingUK. Kahepäevasele erialaüritusele oodatakse umbes 25 000 põllumeest, kes otsivad praktilisi lahendusi kasvavate tootmiskulude, ebakindlate turgude ning väetise- ja kütusehindade survele. Clarkson ütles FarmingUK-le, et ootab üritust nüüd suure huviga, kuigi tunnistas, et ei saanud alguses päris hästi aru,…
-
Uus teadmiste vahetuse platvorm FarmPEP koondab põllumajandustootjad, nõustajad, teadlased ja ettevõtted ühte digitaalsesse keskkonda. Selle kaudu on kättesaadav ka ADASi loodud Crop Planner tasuta külvikorra planeerimise tööriist, mis aitab hinnata eri kultuuride mõju kasumlikkusele, kasvuhoonegaaside heitele, lämmastikubilansile ning energia- ja proteiinitoodangule. Põllukultuuride valik ei ole enam ammu ainult agronoomiline otsus. Külviplaan mõjutab korraga saagikust, väetisevajadust,…
-
Siinse taimekasvataja jaoks on põllumaa hind ja renditase viimase paarikümne aasta jooksul muutunud sama strateegiliseks küsimuseks kui väetis, saagikus või viljahind. British Food Journalis avaldatud uuring, mis analüüsis EL-i põllumaa rente ja hindu aastatel 2004–2022, näitab, et Eesti kuulub nende riikide hulka, kus rendihinnad on kasvanud Euroopa kiireimas tempos. Uuringu leedulastest autorid kasutasid Euroopa põllumajandusliku…
-
Hiljuti Euronews lehel avaldatud loos räägitakse Euroopa Parlamendis levivast kirjast, et ELi ja Mercosuri vabakaubandusleppe kvoodisüsteem võib anda Euroopa turule sisenemisel eelise eeskätt suurtele Lõuna-Ameerika lihatööstustele. Eesti põllumajandustootja vaates tähendab see küsimust, kas Euroopa turul kehtivad ka edaspidi kõigile samad mängureeglid. ELi ja Mercosuri riikide st Brasiilia, Argentina, Paraguay ja Uruguay kaubanduslepe on taas põllumajandustootjate…
-
2025. aasta siloanalüüsid näitavad, et kvaliteetset sööta ei määra ainult ilm, vaid eeskätt niite ajastus, närvutamine ja laboriandmete kasutamine. Maaelu Teadmuskeskuse andmetel jäi ligi 42% rohusiloproovidest liiga märjaks ning maisisilos esines võihapet peaaegu igas viiendas proovis. 2025. aasta oli Eesti söödatootjale selge meeldetuletus, et kvaliteetne silo ei sünni juhuslikult. METKi ülevaate järgi algas taime kasvuperiood…