2025. aasta siloanalüüsid näitavad, et kvaliteetset sööta ei määra ainult ilm, vaid eeskätt niite ajastus, närvutamine ja laboriandmete kasutamine. Maaelu Teadmuskeskuse andmetel jäi ligi 42% rohusiloproovidest liiga märjaks ning maisisilos esines võihapet peaaegu igas viiendas proovis.

2025. aasta oli Eesti söödatootjale selge meeldetuletus, et kvaliteetne silo ei sünni juhuslikult. METKi ülevaate järgi algas taime kasvuperiood 14. aprillil, kuid jahe kevad, tugevad öökülmad ja ebaühtlased sademed tegid esimese niite ajastamise keeruliseks. Paljudes piirkondades oli rohumassi sileerimiseks raske saavutada sobivat kuivainesisaldust, milleks peetakse umbes 30–33%.

Saku laboris analüüsitud enam kui 460 rohusiloproovi keskmine kuivainesisaldus oli 32,1%, kuid pilt oli ebaühtlane: ligikaudu 42% proovidest jäi alla 28% kuivaine. See viitab ebapiisavale närvutamisele ja suurendab soovimatu fermentatsiooni riski. Ka pH näitajad kinnitasid probleemi — umbes 29% rohusilodest oli pH üle 4,5, mis võib tähendada nõrgemat säilivust ja väiksemat söömust.

Toiteväärtuse poolelt oli rohusilo keskmine toorproteiinisisaldus 16,6% kuivaines. Samas näitas kuivaine seeduvuse suur kõikumine, et niitmisaja mõju oli tugev: hilisem niide vähendas sööda energia- ja proteiinisisaldust.

Üha olulisemaks muutub ka maisisilo. METKi 142 maisisiloproovi põhjal oli keskmine kuivainesisaldus 28,1%, kuid tulemused varieerusid palju. Fermentatsioon oli üldiselt hea, ent võihapet leidus 17,5% proovidest. See tähendab, et ligi iga viies maisisilo proov ei olnud kvaliteedilt optimaalne ning võib vähendada loomade söömust ja toodangut.

Selleks aastaks rõhutab METK andmepõhist otsustamist. Heintaimede esimese niite optimaalse aja seire ehk siloseire jätkub ka tänavu ning aitab hinnata taimiku arengut ja määrata õige niitmisakna. Otsuseid ei tohiks teha kalendri, vaid taimiku tegeliku seisu põhjal.

Sama oluline on siloproovide regulaarne analüüsimine. Visuaalne hinnang ei näita täpselt sööda energiasisaldust, proteiini, seeduvust ega fermentatsiooni kvaliteeti. Laboritulemused aitavad koostada täpsemaid söödaratsioone ja vähendada tootmisriske.

Rohumaade rajamisel soovitab METK kaaluda liblikõieliste osakaalu suurendamist, sest need seovad õhulämmastikku ja võivad vähendada mineraalväetiste vajadust. Põuasemates tingimustes võib abi olla näiteks lutserni ja kõrreliste segudest.

Loe lähemalt https://metk.agri.ee/uudised/silo-kvaliteet-2025-mida-oppida-ja-kuidas-2026-paremini-teha-0