Suurbritannia teadusasutuse Rothamsted Research teadlaste arendatud täppisaretatud oder on saanud Ühendkuningriigis esimese põllukultuurina Precision Bred Organism ehk PBO turustamisteate kinnituse. See on oluline samm riigi uues täppisaretuse regulatsioonis ning võib avada tee kultuuride arendamisele, mille eesmärk ei ole ainult suurem saak, vaid ka loomakasvatuse söödakasutuse parandamine ja kasvuhoonegaaside vähendamine.

Tegemist on CRISPR-geenitöötluse abil arendatud odraga, mille taimsetes kudedes on suurendatud lipiidide ehk rasvade sisaldust. Eesmärk on luua suurema energiasisaldusega söödataim mäletsejatele, näiteks veistele ja lammastele. Kui loom saab samast söödakogusest rohkem energiat, võib paraneda sööda kasutamise efektiivsus ning väheneda metaani teke seedimise käigus.

Rothamstedi teadlased muutsid odral väikeseid geenipiirkondi, mis tavaliselt osalevad taimeõlide lagundamises. Selle protsessi pidurdamisel koguneb taimede rohelisse biomassi rohkem lipiide. Teadlaste sõnul on tegemist selliste väikeste geneetiliste muudatustega, mis võiksid tekkida ka looduslikult või tavapärase aretuse kaudu.

Uuringut juhtinud Peter Eastmondi sõnul on odra eesmärk tõsta rohusööda energiatihedust. Tema hinnangul võib suurema energiasisaldusega sööt parandada loomade tootlikkust ning pakkuda ühe võimaliku tee metaaniheite vähendamiseks mäletsejaliste pidamisel.

Eesti taimekasvataja ja loomakasvataja jaoks on uudis huvitav mitmel põhjusel. Esiteks näitab see, kuhu liigub söödataimede aretus: ainult saagikusest enam ei piisa, järjest olulisemaks muutuvad sööda energia, seeduvus, loomade kasutegur ja keskkonnamõju. Teiseks võib täppisaretus anda tulevikus võimaluse arendada kultuure kiiremini kui tavapärase aretusega, kuid ilma võõrliikide geene lisamata.

Suurbritannia uus raamistik eristab täppisaretatud organisme klassikalisest GMO-käsitlusest juhul, kui muudatused on sihitud ja võiksid tekkida ka looduslikul või traditsioonilise aretuse teel. Rothamstedi hinnangul võimaldab see teadustulemusi kiiremini põllule tuua, säilitades samal ajal teadusliku kontrolli ja hindamise.

Kõnealust otra testitakse PROBITY algatuses, mis ühendab teadlasi, farmereid ja tarneahela partnereid. Eesmärk on hinnata täppisaretatud kultuuride toimimist päris farmitingimustes. Sama programmi raames uuritakse ka täppisaretatud nisu sorte, mille sihiks on parandada tera kvaliteeti ja saagikust.

Farmireadi vaates on selle uudise keskne küsimus laiem kui üks odrasort. Kui Euroopa ja Suurbritannia põllumajandus otsivad võimalusi vähendada loomakasvatuse heidet, parandada söödakasutust ja hoida tootmise tasuvust, võivad just sellised täppisaretuse lahendused saada tulevikus oluliseks tööriistaks. Eesti tootja jaoks tasub jälgida, kas järgmise põlvkonna sordid hakkavad pakkuma lisaks hektarisaagile ka mõõdetavat väärtust söötmises, kliimaarvestuses ja farmi majandustulemuses.

Allikas: Rothamsted Research, “Rothamsted gene-edited barley crop becomes first to receive a UK Precision Bred Organism marketing notice