Uus teadmiste vahetuse platvorm FarmPEP koondab põllumajandustootjad, nõustajad, teadlased ja ettevõtted ühte digitaalsesse keskkonda. Selle kaudu on kättesaadav ka ADASi loodud Crop Planner tasuta külvikorra planeerimise tööriist, mis aitab hinnata eri kultuuride mõju kasumlikkusele, kasvuhoonegaaside heitele, lämmastikubilansile ning energia- ja proteiinitoodangule.
Põllukultuuride valik ei ole enam ammu ainult agronoomiline otsus. Külviplaan mõjutab korraga saagikust, väetisevajadust, mullaviljakust, tootmise süsinikujalajälge ja lõpuks ka farmi rahavoogu. Just selliste otsuste toetamiseks on Suurbritannias tegutsev ADAS, suurim sõltumatu põllumajandus- ja keskkonnanõustamise, poliitikanõu ning teadus- ja arendustöö pakkuja, arendanud FarmPEP teadmiste platvormi ning selle kaudu kasutatava Crop Planneri tööriista.
FarmPEP.net on avatud teadmiste vahetuse keskkond, mille eesmärk on ühendada põllumajanduse eri osapooli ja toetada farmikeskset teadmiste loomist. Platvormi on koos arendanud laiapõhjaline põllumajandussektori partnerlus, seda on toetanud Innovate UK ning ADAS. Keskkond on mõeldud farmeritele, nõustajatele, teadlastele, ettevõtetele ja teadmussiirde korraldajatele.
FarmPEPi üks tugevusi on praktiline ülesehitus. Platvorm ei püüa olemasolevat infot dubleerida, vaid seob projektid, uuringud, algatused ja välised allikad teemade kaupa kokku. “Wikipedia” stiilis lühikokkuvõtted aitavad kasutajal kiiresti aru saada, mida mingi teema, projekt või tööriist pakub ning kust edasi lugeda.
Eesti taimekasvataja jaoks on eriti huvitav Crop Planner, mis on tasuta kasutatav külvikorra planeerimise tööriist. Selle abil saab võrrelda, kuidas erinevad kultuuride järjestused ja osakaalud mõjutavad kogu külvikorra majanduslikku ja keskkonnamõju. Tööriist hindab muu hulgas kasvuhoonegaaside heidet, brutomarginaali, lämmastikubilanssi ning energia- ja proteiinitoodangut.
Praktiliselt tähendab see, et tootja saab enne külviplaani lukku panemist läbi mängida näiteks küsimuse: mis juhtub siis, kui lisada teraviljarohkesse külvikorda rohkem kaunvilju? Või kuidas muutub majanduslik tulemus ja lämmastikubilanss, kui mõne kultuuri kasvatamise sagedust suurendada või vähendada?
Crop Planner töötati välja ADASi poolt ning seda rahastas Defra osana Nitrogen Climate Smart ehk NCS projektist. Projekti eesmärk on suurendada Ühendkuningriigis kaunviljade kasvupinda 20 protsendini ehk viia kaunviljad keskmiselt iga viienda aasta kultuuriks põllukülvikorras.
See eesmärk on kõnekas ka Eesti kontekstis. Ka siin otsivad paljud taimekasvatajad viise, kuidas vähendada mineraalse lämmastiku sõltuvust, parandada mulla struktuuri, mitmekesistada külvikorda ja hoida samal ajal tootmine majanduslikult tasuv. Kaunviljad võivad selles mängida olulist rolli, kuid nende lisamine külvikorda tekitab tootjale sageli küsimusi saagikuse, turu, riski ja kogumarginaali kohta.
ADASi põllukultuuride füsioloogia juht ja tööriista kaasarendaja dr Pete Berry on rõhutanud, et kättesaadavaid vahendeid kogu külvikorra tulemuslikkuse hindamiseks on vähe. Crop Planner kasutab Yield Enhancement Networki ehk YENi andmestikku, mis põhineb sadade põllukultuuride tulemustel. See näitab, kui suur väärtus võib tekkida siis, kui sektor jagab andmeid kogu põllumajanduse arengu huvides.
Tööriist ei ole mõeldud üksnes farmerile. Seda saavad kasutada ka nõustajad, teadlased ja poliitikakujundajad, kes soovivad hinnata kompromisse tootmise kasumlikkuse, kestlikkuse, toidujulgeoleku ja keskkonnamõju vahel. Põllumehe jaoks on selle suurim väärtus aga lihtne: enne otsustamist saab külvikorra mõjud numbritena lahti võtta.
Säästva põllumajanduse organisatsioon LEAF on nimetanud Crop Plannerit praktiliseks ja ligipääsetavaks tööriistaks, mis aitab tootjatel teha kestlikumaid, kuid samal ajal majanduslikult põhjendatud otsuseid. Just see on ka Eesti tootja jaoks võtmeküsimus — keskkonnanäitajad ja kasumlikkus ei saa olla eraldi arvestused, vaid peavad jõudma samasse planeerimistabelisse.
FarmPEPi kaudu kättesaadav Crop Planner võiks olla kasulik abivahend ka Eesti põllumehele, eriti ajal, mil väetisehind, ilmastikurisk, mullaviljakus ja uued keskkonnanõuded sunnivad külviplaani varasemast täpsemalt läbi mõtlema. See ei asenda agronoomi ega kohalikke kogemusi, kuid aitab otsuseid paremini struktureerida ja näha külvikorda tervikuna, mitte üksikute kultuuride kaupa.
Farmireadi vaade: ADASi FarmPEP ja Crop Planner näitavad, kuhu põllumajanduslik otsustamine liigub, prioriteet rohkem andmeid, rohkem võrdlust ja rohkem kogu külvikorra mõju arvestamist. Eesti taimekasvatajale võib selline tööriist olla eriti kasulik just külviplaani kavandamisel, kaunviljade osakaalu hindamisel ning tootmise majandusliku ja keskkonnamõju tasakaalustamisel.
Lisa kommentaar