Hiljuti Euronews lehel avaldatud loos räägitakse Euroopa Parlamendis levivast kirjast, et ELi ja Mercosuri vabakaubandusleppe kvoodisüsteem võib anda Euroopa turule sisenemisel eelise eeskätt suurtele Lõuna-Ameerika lihatööstustele. Eesti põllumajandustootja vaates tähendab see küsimust, kas Euroopa turul kehtivad ka edaspidi kõigile samad mängureeglid.
ELi ja Mercosuri riikide st Brasiilia, Argentina, Paraguay ja Uruguay kaubanduslepe on taas põllumajandustootjate tähelepanu keskmes. Euronewsi käsutusse jõudnud kiri, mida levitatakse Euroopa Parlamendi liikmete seas, hoiatab, et leppes kokku lepitud impordikvootide jaotamise süsteem võib koondada turulepääsu väheste suurte Lõuna-Ameerika põllumajanduskontsernide kätte.
Mure keskmes on veise- ja linnuliha. Euroopa Komisjoni andmetel lubab lepe Mercosuri riikidest Euroopa Liitu 99 000 tonni veiseliha aastas 7,5% tollimääraga ning 180 000 tonni linnuliha, mille tollimaks kaotatakse järk-järgult viie aasta jooksul. Komisjon rõhutab, et need mahud moodustavad ELi veise- ja linnulihatoodangust väikese osa, vastavalt umbes 1,5% ja 1,3%.
Euroopa põllumajandustootjate jaoks ei ole küsimus siiski ainult tonnides. Küsimus on selles, kes kvootidele ligi pääseb ja millistel tingimustel toodetud kaup Euroopa turule jõuab. Euronewsi kajastatud kirja järgi võib kvoodisüsteem anda eelise suurtele eksportijatele, kellel on piisav kapital, haldusvõimekus ja Euroopa tütarfirmad. Väiksemad tootjad jääksid sellises süsteemis tagaplaanile.
Eesti tootja vaates on see eriti tundlik teema. Kohalik veise-, piima- ja linnukasvataja peab arvestama Euroopa rangete keskkonna-, loomade heaolu ja toiduohutusnõuetega. Kui Euroopa turule jõuab odavam import piirkondadest, kus tootmiskulud ja regulatiivne koormus võivad olla teistsugused, suureneb surve juba niigi kitsa marginaaliga töötavatele farmidele.
Kirja algatanud Belgia liberaalne eurosaadik Benoît Cassart, kes on ise farmer, juhib tähelepanu eeskätt Brasiiliale. Euronewsi andmetel võivad seal kvootide jaotamise aluseks olevad varasem ekspordikogemus ning finants- ja tehnilised kriteeriumid soosida juba väljakujunenud suurtootjaid. Kirjas mainitakse ka Brasiilia lihatööstuse hiidu JBS-i kui näidet ettevõttest, kellel võib olla süsteemis tugev eelis.
Kriitikute hinnangul ei pruugi kvoot olla pelgalt piiratud kogus odavamat importi, vaid strateegiline sisenemispunkt Euroopa turule. Kui ärisuhted Euroopa ostjatega on loodud, saavad suured eksportijad suurendada mahtu ka väljaspool sooduskvoote, makstes küll täistolli, kuid müües juba samadele kanalitele.
Euroopa Komisjon näeb leppes samal ajal võimalust suurendada ELi toidu- ja joogitoodete eksporti Mercosuri turule. Komisjoni hinnangul võib lepe kasvatada ELi põllumajandus- ja toidukaupade eksporti piirkonda märkimisväärselt ning avada uusi võimalusi Euroopa tootjatele.
Põllumajandussektori jaoks jääb aga õhku küsimus, kas võit eksporditurgudel kompenseerib surve koduturul. Eesti farmeri seisukohast ei ole vabakaubandus probleem iseenesest. Probleem tekib siis, kui importkaup konkureerib hinnaga, kuid ei kanna sama tootmisstandardite, keskkonnanõuete ja kontrollisüsteemi kulu.
Mercosuri lepe on poliitiliselt endiselt tundlik. Euroopa Parlament otsustas 21. jaanuaril 2026 küsida Euroopa Kohtult hinnangut lepingu kooskõlale ELi aluslepingutega. Samal ajal on komisjon liikunud edasi lepingu ajutise rakendamisega ning Euroopa Komisjoni kaubanduspoliitika teatel algas ajutine kohaldamine 1. mail 2026.
Europarlamendis leviv kiri kutsub Euroopa Komisjoni üles jätma veise- ja linnuliha välja süsteemist, kus kvootide jaotust juhivad Mercosuri riigid. Alternatiivina soovitakse ülevaatamisklauslit, mis võimaldaks hinnata, kui suure osa kvootidest haaravad vähesed suured ettevõtted ja kui paljud tegelikud turuosalised neist kasu saavad.
Eesti põllumajandustootja jaoks on sõnum lihtne: turu avamine peab käima koos läbipaistvuse ja võrreldavate standarditega. Kui Euroopa farmerilt nõutakse üha täpsemat aruandlust, väiksemat keskkonnajalajälge ja kõrgemat loomade heaolu, peab sama loogika kehtima ka impordi puhul. Vastasel juhul ei räägi Mercosuri lepe ainult vabakaubandusest, vaid ka sellest, kelle kanda jääb odavama toidu tegelik hind.
Lisa kommentaar