Mulla pH on üks neist näitajatest, mida on lihtne alahinnata, kuid mille mõju taimekasvatuses on väga otsene. Kui muld on liiga happeline, halveneb taimetoitainete omastamine, väheneb väetiste kasutegur ning kannatada võivad nii saak kui ka kvaliteet.

Ühendkuningriikide Agriculture and Horticulture Development Board ehk AHDB toitainete majandamise juhend RB209 rõhutab, et enamik taimetoitaineid on põllukultuuridele kõige paremini kättesaadavad üsna kitsas pH-vahemikus. Mineraalmuldadel on pideva põllukultuuride kasvatamise puhul soovituslik optimum umbes pH 6,5, sihttasemeks aga 6,7. Rohumaadel on sobiv pH veidi madalam: püsirohumaal ja rohumaa-ristiku segudel ligikaudu pH 6,0, sihttasemeks 6,2.

Oluline on mõista, et pH skaala ei ole lineaarne. Muld pH-ga 6 on kümme korda happelisem kui muld pH-ga 7. Seetõttu võib ka näiliselt väike muutus analüüsilehel tähendada põllul suurt erinevust.

Happesust suurendavad nii looduslikud protsessid, näiteks leostumine ja taimede kasv, kui ka põllumajanduslikud võtted, sealhulgas osa lämmastikväetiste kasutamine. Kui happesust õigel ajal ei korrigeerita, võib väetamine muutuda ebaefektiivseks: toitained on mullas küll olemas, kuid taim ei saa neid vajalikul määral kätte.

Praktiline soovitus tootjale: võta mullaproove regulaarselt, soovitatavalt iga 3–5 aasta järel, ning tee seda põllu kohta esinduslikult. Proov tuleks võtta samas külvikorra punktis, enne tundlike kultuuride kasvatamist ja mitte vahetult pärast lupjamist või väetamist. AHDB soovitab vältida proovivõttu kuue kuu jooksul pärast lubja andmist ning 12 nädala jooksul pärast väetise või orgaanilise väetise kasutamist.

Kui analüüs näitab liiga madalat pH-d, aitab lupjamine mulda vähem happeliseks muuta. Samas ei tähenda rohkem lupja alati paremat tulemust. Ülelupjamine on kulukas ja võib põhjustada mikroelementide puudust. Lubjatarve sõltub mulla tüübist, kasvatatavast kultuurist ja sellest, kui palju mõõdetud pH jääb sihttasemest madalamaks.

Näiteks kui mineraalmullal pidevas põllukultuuride kasvatamises on siht-pH 6,7 ja mõõdetud pH 6,2, on vahe 0,5 ühikut. Liiv- ja saviliivmullal võib see AHDB näite järgi tähendada umbes 3 t/ha jahvatatud lubjakivi või kriidi vajadust.

Eesti taimekasvatajale on sõnum lihtne: enne kui suurendada väetisenormi, tasub kontrollida, kas mulla pH võimaldab taimedel olemasolevaid toitaineid üldse kasutada. Õige pH ei ole ainult mullaparanduse küsimus, vaid otsene osa väetise tasuvusest, saagikindlusest ja põllu pikaajalisest viljakusest.

Soovitus: tee mullaanalüüs, võrdle pH-d kasvatatava kultuuri vajadusega ning planeeri lupjamine enne, kui happesus hakkab saaki piirama.

Allikas: AHDB, “Soil pH and liming recommendations for arable and grass systems” ning “Measuring soil nutrients, pH and organic matter”.