Põhjamaade ja Balti riikide põllumajandus- ja metsandusorganisatsioonid kutsuvad Euroopa Komisjoni üles looma selgemaid, praktilisemaid ja tootja tegeliku tööga paremini arvestavaid reegleid. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda teatas, et saatis koos piirkonna erialaorganisatsioonidega komisjonile ühise pöördumise enne kauaoodatud lihtsustamise paketi avaldamist.

EPKK hinnangul ei tohi Euroopa Liidu reeglite lihtsustamine jääda pelgalt formaalseks lubaduseks. Sellel peab olema tootja jaoks käegakatsutav mõju: vähem ajakulu, vähem topeltaruandlust ning nõuded, mida on võimalik põllul, farmis ja metsas päriselt täita. Organisatsioonid rõhutavad, et Põhja- ja Baltimaade eripära on kõrge digitaliseerituse tase ning Euroopa Liidu keskmisest väiksem veterinaarravimite ja taimekaitsevahendite kasutus. Seetõttu peaksid uued lahendused toetuma toimivatele praktikatele, mitte lisama ettevõtjatele uusi kohustusi.

Taimekasvataja jaoks on üks olulisemaid teemasid taimekaitsevahendite heakskiitmine ja vastastikune tunnustamine. EPKK teatel peavad menetlused muutuma kiiremaks ning olemasolevaid taimekaitsevahendeid ei tohiks keelustada enne, kui tootjatel on olemas toimivad alternatiivid. Samuti vajab sektor ühtseid ja praktilisi reegleid täppistehnoloogiate, sealhulgas droonide kasutamiseks.

Pöördumises juhitakse tähelepanu ka looduse taastamise määruse rakendamisele. Organisatsioonide hinnangul peavad eesmärgid olema saavutatavad ega tohi ohustada toidutootmist ega maakasutuse paindlikkust. Samuti peetakse vajalikuks pikendada riiklike plaanide esitamise tähtaega, et huvirühmad oleksid sisuliselt kaasatud ja rakendamiseks oleks tagatud piisav rahastus.

Oluline küsimus puudutab ka elupaikade ja linnudirektiivi praktilist rakendamist. Ebaselged mõisted ja erinevad tõlgendused võivad EPKK hinnangul kaasa tuua piiranguid, mis takistavad põllu- ja metsatöid kõige olulisemal kasvuperioodil. Organisatsioonid soovivad teaduspõhiseid hindamismeetodeid ja ühtset tõlgendust, et vältida ebaproportsionaalseid piiranguid.

Nitraadidirektiivi puhul leiavad põllumajandus- ja metsandusorganisatsioonid, et mitmed nõuded on ajale jalgu jäänud. Jäikade kuupõhiste piirangute asemel tuleks arvestada tegelikke mulla- ja ilmastikutingimusi ning uusi tehnoloogilisi võimalusi. Sõnniku ja ringväetiste kasutamisel oodatakse paindlikumaid ning teaduspõhisemaid lahendusi.

Lisaks hoiatatakse, et metsade raadamise määrus, süsiniku piirimeede ja süsinikupõllumajanduse sertifitseerimise raamistik võivad senisel kujul kasvatada ettevõtjate kulusid ja halduskoormust. See võib omakorda nõrgestada põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõimet.

Farmireadi vaade: Eesti tootjale on see oluline sõnum, sest järjest keerukam reeglistik mõjutab otseselt tootmiskulusid, investeerimisjulgust ja põllutööde ajastamist. Keskkonna- ja kliimaeesmärke saab täita vaid siis, kui ettevõtted püsivad konkurentsivõimelised ning reeglid on selged, proportsionaalsed ja praktiliselt rakendatavad.

Allikas: EPKK, “Põllumajandus- ja metsandusorganisatsioonid nõuavad Euroopa Komisjonilt selgemaid ja praktilisemaid reegleid”, 8. detsember 2025.
https://epkk.ee/pollumajandus-ja-metsandusorganisatsioonid-nouavad-euroopa-komisjonilt-selgemaid-ja-praktilisemaid-reegleid/