Prantsusmaal on pestitsiidide kasutus taas kasvanud ning eriti kiiresti on suurenenud PFAS-ühendite hulka kuuluvate taimekaitsevahendite kasutamine, kirjutab Le Monde. Keskkonnaühenduse Générations Futures arvutuste järgi kasvas Prantsusmaa pestitsiidikasutuse näitaja NODU 2023. ja 2024. aasta võrdluses ligikaudu 6% ning on alates 2019. aastast suurenenud üle 10%.

Eesti taimekasvataja jaoks on see tähtis teema, sest Prantsusmaa vaidlus ei puuduta ainult ühte riiki. See näitab, kui pingeliseks on muutunud Euroopa taimekaitsepoliitika: ühelt poolt ootab ühiskond pestitsiidikasutuse vähendamist ja vee kvaliteedi kaitset, teiselt poolt vajab põllumees toimivaid vahendeid haiguste, kahjurite ja umbrohtude kontrolliks.

Le Monde’i andmetel on Prantsusmaal eriti tugevalt kasvanud PFAS-rühma kuuluvate pestitsiidide kasutus. PFAS-aineid nimetatakse sageli “igavesteks kemikaalideks”, sest need lagunevad keskkonnas väga aeglaselt. Aastatel 2019–2024 kasvas nende ainete kasutus Prantsusmaal ligi 50%. Probleemiks on ka nende laguproduktid, näiteks trifluoroäädikhape ehk TFA, mis võib püsida veekeskkonnas pikalt.

Prantsuse toidu-, keskkonna- ja tööohutuse ameti uuringu järgi leiti TFA-d üle kvaliteedipiiri 92% Prantsusmaal jagatava joogivee proovidest. Euroopa Kemikaaliamet on liigitanud TFA kahtlustatavaks reproduktiivtoksiliseks aineks, mis suurendab survet täpsemale seirele ja rangemale regulatsioonile.

Samas on Prantsusmaal pestitsiidikasutuse mõõtmine ise muutunud poliitiliseks küsimuseks. Alates 2009. aastast kasutatud NODU näitaja kõrvale on toodud Euroopa HRI-1 indeks, mis näitab palju soodsamat pilti. Kriitikute hinnangul võib see moonutada tegelikku pestitsiidikasutuse trendi. See on oluline ka Eesti vaates: kui mõõdikud muutuvad, muutub ka poliitika alus. Põllumehele tähendab see, et taimekaitsevahendite tulevik ei sõltu ainult agronoomiast, vaid ka sellest, millise metoodikaga riski ja kasutust hinnatakse.

Meie sektori jaoks on Prantsusmaa näide hoiatus kahel tasandil. Esiteks kasvab surve nendele toimeainetele, mis võivad jätta pikaajalisi jääke mulda või vette. Teiseks tuleb arvestada, et üha rohkem taimekaitseotsuseid tehakse Euroopa ühise turu ja keskkonnariskide raamistikus, mitte ainult kohalike põlluolude järgi.

Eesti taimekasvataja seisukohalt on keskne küsimus, kuidas säilitada tootmise konkurentsivõime olukorras, kus taimekaitsevahendite valik võib kitseneda, kuid haiguste, kahjurite ja ilmastikuriskide surve ei kao. See muudab tähtsamaks ennetavad võtted: mitmekesisem külvikord, sordivalik, täpsem seire, pritsimise ajastus ja integreeritud taimekaitse.

Farmireadi vaade: Prantsusmaa pestitsiidide arutelu näitab, et taimekaitse tulevik kujuneb üha enam andmete, jääkide ja keskkonnamõju ümber. Eesti tootjale on oluline, et reeglid oleksid teaduspõhised, läbipaistvad ja rakendatavad ning et keelustamisega käiksid kaasas toimivad alternatiivid. Vastasel juhul suureneb risk, et tootja jääb ilma vajalikest tööriistadest, kuid vastutab endiselt saagi, kvaliteedi ja toidujulgeoleku eest.

Allikas: Le Monde, “Pesticide use rises again in France, especially for PFAS chemicals”, 25. juuni 2026.
https://www.lemonde.fr/en/environment/article/2026/06/25/pesticide-use-rises-again-in-france-especially-for-pfas-family-chemicals_6754881_114.html