Euroopa Liit suunab üle 56 miljoni euro erakorralist toetust põllumeestele, keda on tabanud põud, kuumalained, tormid, üleujutused ja kevadkülmad. Euroopa Komisjoni teatel jõuab abi Portugali, Rumeenia, Küprose, Horvaatia ja Sloveenia tootjateni.

Suurima osa saab Portugal, kellele eraldatakse 30 miljonit eurot. Rumeenia saab 14,8 miljonit, Küpros 4,6 miljonit, Horvaatia 4,4 miljonit ja Sloveenia 2,8 miljonit eurot. Raha tuleb Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika põllumajandusreservist ning liikmesriigid võivad seda täiendada kuni 200% ulatuses riiklikest vahenditest.

Toetuse siht on hüvitada tootjatele osa kahjust, mida põhjustasid 2025. aastal ja 2026. aasta esimesel poolel järjest sagedasemad äärmuslikud ilmastikuolud. Portugalis kahjustasid torm Kristiniga kaasnenud tugev vihm, tuul ja üleujutused põllumaad ning taristut. Rumeenias vähendasid tugev põud ja korduvad kuumalained maisi- ja päevalillesaaki. Küprosel tõid pikk põud ja äärmuslik kuumus kaasa nii taimekasvatuse kahjusid kui ka loomakasvatajatele suuremad söödakulud.

Horvaatias tabasid tootjaid sama hooaja jooksul kevadkülmad, liigniiskus ja põud, kahjustades puuvilju, viinamarjaistandusi, lutserni ja suhkrupeeti. Sloveenias suunatakse toetus õunakasvatajatele, kelle saaki vähendasid kevadised külmad.

Eesti taimekasvataja jaoks on see uudis oluline eelkõige signaalina, et kliimariskidest on saanud Euroopa põllumajanduses süsteemne kulu. Tegemist ei ole enam üksikute erandlike aastatega, vaid korduvate sündmustega, mis mõjutavad saake, külviplaane, söödatootmist, kastmisvajadust, kindlustust ja farmide rahavoogu.

Meie sektorile on eriti kõnekas Rumeenia näide, kus põud ja kuumalained tabasid maisi ja päevalille. Need on kultuurid, mille saagikust määravad otsustavalt niiskus ja temperatuur kriitilistel kasvufaasidel. Sama loogika kehtib ka Eesti teravilja, rapsi, herne, oa, maisi ja rohusööda puhul: üks kuum või kuiv periood valel ajal võib muuta kogu hooaja majandustulemuse.

Euroopa Komisjoni otsus näitab, et tulevases põllumajanduspoliitikas muutub järjest olulisemaks riskijuhtimine. Toetused pärast kahju on vajalikud, kuid tootja jaoks on sama tähtis ennetus: mullaniiskuse hoidmine, külvikorra mitmekesistamine, põuakindlamad sordid, toimiv kuivendus ja kastmisvõimekus seal, kus see on majanduslikult põhjendatud.

Farmireadi vaates peaks Eesti põllumajandussektor sellest uudisest järeldama, et kliimakindlus ei ole kõrvalteema. Kui Lõuna- ja Kesk-Euroopas muutuvad põud, kuumalained, kevadkülmad ja äkktormid järjest kallimaks, mõjutab see ka kogu Euroopa turgu: saagiprognoose, sööda hinda, kindlustustingimusi ja lõpuks tootjate konkurentsivõimet.

Allikas: Euroopa Komisjon, “EU allocates over €56 million in emergency support to farmers”, 23. juuni 2026.
https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/ip_26_1405